Haapsalu kunstiklubi sünnipäevanäitus Haapsalu linnagaleriis on nagu lapitekk – kirev ja igale maitsele.
Nahk ja keraamika, pliiatsijoonistused, õli- ja pastellmaalid, õhuline akvarell ja moodne digitehnika – kõike seda ja mitte ainult leidub 60aastaseks saanud kunstiklubi näituselt.
„60 aastat on ilus kuldne keskiga, kus võib endale lubada teha just seda, mis parasjagu teeb rõõmu,” ütles Haapsalu kunstiklubi juht Aide Leit-Lepmets.
Seepärast polegi näitusel teemat ega pealkirja – iga kunstnik on välja pannud omale meelepärased tööd, mis eelkõige oma mitmekesisuses rõõmustavad vaataja silma. Mingit sügavat mõtet kunstisaalist otsida oleks tühi töö ja vaimu närimine, loomisrõõmu see-eest leiab sealt kuhjaga. Piinlik ei ole, kohe kindlasti mitte, kuigi hobikunstinäituse puhul võiks seda ju karta. Kõige paremini võtab galeriis valitseva meeleolu kokku Leit-Lepmetsa enda maali pealkiri – kunstiklubi sünnipäevaväljapanek on tõeline pidu sinus eneses, millest saab osa ka heatahtlik vaataja.
Väljapaneku rõõmus mitmekesisus avaneb kohe uksel. Vasakul võtavad tulija vastu Taimi Ungersoni müstilis-muinasjutulised helged pastellid, üks neist näituse ainus abstraktne maal. Toda vaoshoitud koloriidiga „Roosat rõhkkonda” inspireeris looma ilmateade, kui kunstniku käsi hakkas justnagu iseenesest tsüklonitega kaasa liikuma.
Paremale poole jääb erkpunases läikivas raamis „Karu läheb talveunne” – Aarne Keldrima lõbusalt intrigeeriv kunstitöö. Ei, see ei ole mingi nunnu karupilt lasteraamatust, kuigi võiks olla. Sellisest väga heal tasemel illustreeritud lasteraamatust, kus karu ei ole, aga pole mingit kahtlust, et talveunne ta läks. Näituse muidu mahedast värvigammast eristub Keldrima töö kindlasti.
Edasi tulevad riburada Valve Fihlmanni õhulised päevalilled, Kaja Kasemaa soliidsed sirelid, Ahto Laadoga jõuline akt, Rita Aido müstilised maastikud, Ursula ja May Aavasalu juba teisest saali otsast pilku püüdvad keraamilised kalad, Sveta Malkeni häbelik jänes ja Mariliis Malkeni südi sisalik.
Kahe tööga on seekord väljas Toomas Nuuter. Mõlemad sunnivad pikemalt peatuma nagu ka Epp Õlekõrre digitehnikas maal.
„Meil on esindatud kõik traditsioonilised tehnikad – õli, akvarell, akrüül, joonistus,” loetles Leit-Lepmets. „Ja muus osas ka – traditsioonilisest aktist abstraktse maalini.” Leit-Lepmets on ta klubikaaslaste arengut aastaid jälginud. „Igaühel on oma käekiri, aga areng on põnev,” ütles Leit-Lepmets.
Teisipäeval, ööpäeva jagu enne juubelinäituse avamist, oli kunst seintel veel nimesiltideta. Signatuuride järgi sai tuvastada küll kunstnikud, aga mitte pealkirju, mis omakorda näitas kätte väljapaneku ühe eripära – kontseptuaalset kunsti seal pole. Klubilaste seekordne looming ei vaja mõistmiseks raami – pealkirja. Ega pikemat seletust. Kõik on selge ja lihtne. Nagu silm näeb, nii ka on, kui välja arvata Keldrima karupilt, aga sealgi lisab pealkiri vaid lõbusa nüansi, mitte rohkem.
„Mina olen seda meelt, et kunst olgu ilus ja rõõmus,” ütles Leit-Lepmets. Kõik loodu on tehtud suure innu, hoole ja armastusega ning Leit-Lepmetsa sõnul kiirgab seda igast tööst. Näitusel peaks leiduma midagi igale maitsele. „Ka nõudlikule maitsele,” märkis Leit-Lepmets.
Väljas on 32 tööd – maalid, joonistused, digitehnika-keraamika – 24 autorilt, ka neilt, kes ühel või teisel põhjusel enam kunstiklubi liikmed ei ole.
Haapsalu kunstiklubi näitus jääb linnagalerisse kuu lõpuni.
Haapsalu kunstiklubi
* Eesti vanim kunstiklubi.
* Loodud 1960, kui Haapsalu kultuurimajas ühisnäituse teinud kunstnike vahel tekkis tihedam läbikäimine.
* Eestvedajad olid toona Mihkel Päri ja Robi Rannast, aktiivsed klubilised Helju-Laine Sarnet Zauram ja Lembit Põld.
* Liikmed olid Bernhard Raba, Gunnar Meyer jt.
* 1987. aastal liitus Ants Roos, kellest sai kaheksaks aastaks klubi esimees.
* 2005–2010 juhtis klubi Aide Leit-Lepmets, tema järel kaheksa aastat Valve Fihlmann.
* 2019. aastast juhib klubi taas Leit-Lepmets.
* Kunstiklubi traditsioon on iga-aastased ühisnäitused.
Kaie Ilves
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar