Kunstiklubi teeb juubeliks kaks suurnäitust

Tuleval nädalal avab kunstiklubi oma 50 aasta juubeli puhuks näituse nii läänemaa muuseumis kui ka Haapsalu kultuurikeskuses. Kui kultuurikeskuses kolmapäeval avatav näitus pakub ülevaadet Haapsalu praegustest kunstnikese, siis Läänemaa muuseumi seab kunstiklubi juht Valve Fihlman esmaspäeval näituse nende kunstnike töödest, kes 50 aastat tagasi traditsioonile aluse panid. „olin ise esimese näituse avamisel 1960.aastal. Põllu Lembit oli tööga „Seitse venda”, Robi Rannast Cyrillus Kreegi portree ja kaluri portreega. Helju Laine Zauram, Mihkel Päri, Robert Tamverk,” loetles pikka aega Haapsalu kunstiklubi juhtinud Ants Roos. „Kas Haavamägi ka oli? Vist ikka oli.” Kuigi tuleval nädalal avatavat näitust nimetatakse kunstiklubi juubelinäituseks, ei tähenda see, et 1960.aastal oleks klubi Haapsalus tegutsema hakanud. „Oli sulaaeg ning sai võimalikuks teha vanas kultuurimajas kunsti- ja käsitöönäitust. Seda sündmust loeme tinglikult meie alguseks,” selgitas Roos. Tollal 19aastane 10.kleaasi õpilane Ants Roos sai kunstinäituselt nii palju innustust, et proovis ise skulptuuri, tegi sõbrast saviportree, tollal oli Haapsalus savitöökoda. „Helju Laine Zauram soovitas mul seda näidata Robi Rannastile. Ta vaatas ja soovitas: „Pead palju joonistama! Palju!”, meenutas Roos. Sport ja suvelõbud tõrjusid joonistamise Roosi peas tagaplaanile ja kõrgem kunstiharidus jäi taotlemata. Kunstiklubi juurde tagasi jõudis Roos 1986, mil ta valiti klubi juhatajaks. „enne tegutses kultuurimaja juures kunstiring, kus jagasid vanad kunstnikud kogemusi. Suur panus oli Lembit Põllul, kes pidas kunstiloenguid. Bernhard Raba tegi kunstipropagandat. Pallaslane Mihkle Päri õpetas kunsti. Maalimistarbeidki polnud saada, Päri õpetas kuidas ise pintslit teha. Aga ta oli juba väga vana mees (sündinud 1900 – toim), kõva kuulmisega,” kirjeldas Roos. „Kui mina sain klubi juhiks, siis oli selge, et kunstiõpetajat minust ei ole. Tegutses ka juba kunstikool. Põhirõhk läks näitustele. Kaks korda aastas tegime ülevaatenäitusi, kuhu kutsusime Tallinnast asjatundja, kes meile tagasidet andis,” rääkis Ants Roos. Uue impulsi sai klubi nõukogude korra lõpuaastail, mil nooremat verd tõid peale Roosi ka Ülo Telgmaa, kadunud Mare Topp ja Gunnar Meyer; Toomas Nuuter, praegugi kunstikooli juhtiv May Aavasalu. 1991 käisid Hanko kunstnikud oma töödega Haapsalus, 1992 said haapsallased linnavalitsuse kaudu välisviisa ja viisid jahiga oma tööd Hankosse. Nüüd on Ants Roos klubi juhtimisest tagasi tõmmanud ning klubisse lisandunud uusi kunstnike põlvkondi. Näituse traditsioon püsib elus. 

Tarmo Õuemaa 

Lääne Elu 

Laupäev, 31.juuli 2010