Haapsalu kunstiklubi esimesel oksjonil laupäeval leidis uue omaniku kaks tööd: Ülo Telgmaa meremaal ja Valve Fihlmani graafika.
"oksjon ei läinud küll ootuspäraselt, kuid me ei ole pettunud," ütles kunstiklubi esinaine valve fihlman, kes pidas vähese huvi põhjuseks valesti valitud aega ja kohta.
Valge daami päevadel jäi kultuurikeskuse galeriis peetud oksjon muude ettevõtmiste varju ja mujalt tulnutel oli raske ka galeriid üles leida. "Aga see oli hea õppetund ja võib-olla järgmisel aastal teeme oksjoni laval ja mikrofoniga," rääkis Fihlman.
Oksjoniga koguti raha klubi 50aasta tegevust kajastava trükise väljaandmiseks. Fihlmani sõnul on huvilistel veel võimalus maale osta galeriis avatud näituselt.
Kunstiklubi tegevus on tänavu aktiveerunud. Lähiplaanidest nimetas Fihlman klubilaste kolmandat suvelaagrit ja reisi Soome Ateneumi kunstimuuseumisse.
Kaire Reiljan
Lääne Elu
Teisipäev, 24.august 2010
teisipäev, 24. august 2010
laupäev, 14. august 2010
Kunstiklubi kunstnike tööde oksjon
on laupäeval 21.aaugustil kell 13 Haapsalu Linnagaleriis.
Kunstihuvilistel on eelnevalt võimalik tutvuda oksjonile minevate töödega 18.augustil kell 13. Oksjoni tulu läheb klubi 50 aasta tegevust kajastava üllitise väljaandmiseks.
Kunstihuvilistel on eelnevalt võimalik tutvuda oksjonile minevate töödega 18.augustil kell 13. Oksjoni tulu läheb klubi 50 aasta tegevust kajastava üllitise väljaandmiseks.
teisipäev, 10. august 2010
pühapäev, 8. august 2010
Vana ja uus kunstiklubi ühte galeriisse ei mahu
Kunagiste ja praeguste kunstiklubilaste taieseid näeb kahe maja näitusesaalis.
Sel nädalal tähistavad Haapsalu kunstnikud ja harrastuskunstnikud oma klubi 50.sünnipäeva. Toonane ja praegune kunstielu on nii erinevad, et neid ühte galeriisse sobitada olnuks ilmselt raske. Kunstiklubi eestvedajad lahendasid selle probleemi elegantselt – tehakse kaks näitust.
Esimene, tagasivaatenäitus avati teisipäeval Läänemaa muuseumis. Seintel on koha leidnud sellised Läänemaa tuntud kunstielu utsitajad, nagu Mihkel Päri, Bernhard Raba, Lembit Põld. On ka Roman Haavamäe noorepõlvemaal. Tema küll ei osalenud esimesel kunstinäitusel 1960.aastal, kuid oli aktiivne linna kunstielus ja omamoodi sild vaba eesti ja nõukogude aja vahel.
Haapsalu linna vapimärgi kavaler ja pallaslane Helju Laine Zauram oli ainuke kohalolija, kelle maalid seintel rippusid.
Vähemtuntud, aga huvitav oli Aleksander Nurges. 1965.aasatast Haapsalu kunstielus osalenud Vaike Õlekõrs meenutas: „Nurges oli maamees. Ta tegi kõike ise, teda tunti ja hinnati rätsepa ja köösnerina, vana tüüpi talumees.”
Kunstiklubi juht Valve Fihlman toonitas, et näitus ei oleks saanud teoks ilma muuseumi toeta. „Tulime juubeli näitusega tähistamise mõttele eelmise aasta lõpus. Kõigepealt läksime Eve juurde: kas selline asi on üldse võimalik,” rääkis Fihlman.
Muuseumi peavarahoidja Eve Otstavel kinnitas, et muuseumi kogudes on vanade Haapsalu kunstnike tööd ja need ootavad väljapanekut.
Kunstiklubi staažikas aktivist Ants Roos kutsus üles tähistama Ants Laikmaa ja Roman Haavamäe mälestust. „Nende koht ei oleks mitte ainult meie südames, vaid ka silme ees. Olen leidnud suure maakivi, kust saaks tahuda kas või näod, „ pakkus ta.
Valve Fihlman aga kutsus kunstiklubi liikmeid taastama traditsiooni, tänu millele ka see näitus võimalikuks sai – iga kunstnik kingib igal aastal Läänemaa muuseumile ühe oma töö.
Päev hiljem avatud kunstiklubi teine näitus esmapilgul lausa vastandus esimesele. Esiteks on osalejaid palju. Paar-kolm tööd inimestelt ja suure linnagalerii seinad on maalidega kaetud.
Huvitava lükkena on kunstnikud toonud galeriisse oma ateljeekeskkonna tükikesi. Kellel ripub kittel maalide kõrval, kellel palett ja pintsel värvise ajalehekuhila otsa sätitud. Maalid seintel olid valdavalt traditsioonilisemat laadi: suures osas loodusvaated välismaalt ja Läänemaalt ning natüürmordid, kuid leidus nende hulgaski silmatorkavamaid.
Juubelinäitusel ei oles aus tõsta mõnd klubiliiget teiste kõrval esile, nimetan siin kõik, kelle töid näitusel märkasin: Helen Arov, pilvi Kangro, Aide Leit-Lepmets, Kai Jeeberg, Vaike Õlekõrs, Kaie Linroos, Eliko Notton, Virve Kurist, Sandra Pais, Liivi Pais, Toivo Paas, Taimi Ungerson, Nadežda Õismaa, Aili Lembra, Tiit Aedmäe, Katrin Murr, Eha Reimann, Jüri Muuli, Helen Kallikorm, Ursula Aavasalu, May aavasalu, Valve Fihlman, Urve Sikemäe, Ants Roos, Ülo telgmaa, Sveta Malken, Aliide Hints, Mariliis Malken ja Ritva Samso.
Tarmo Õuemaa
Lääne Elu
Laupäev, 7.august 2010
Sel nädalal tähistavad Haapsalu kunstnikud ja harrastuskunstnikud oma klubi 50.sünnipäeva. Toonane ja praegune kunstielu on nii erinevad, et neid ühte galeriisse sobitada olnuks ilmselt raske. Kunstiklubi eestvedajad lahendasid selle probleemi elegantselt – tehakse kaks näitust.
Esimene, tagasivaatenäitus avati teisipäeval Läänemaa muuseumis. Seintel on koha leidnud sellised Läänemaa tuntud kunstielu utsitajad, nagu Mihkel Päri, Bernhard Raba, Lembit Põld. On ka Roman Haavamäe noorepõlvemaal. Tema küll ei osalenud esimesel kunstinäitusel 1960.aastal, kuid oli aktiivne linna kunstielus ja omamoodi sild vaba eesti ja nõukogude aja vahel.
Haapsalu linna vapimärgi kavaler ja pallaslane Helju Laine Zauram oli ainuke kohalolija, kelle maalid seintel rippusid.
Vähemtuntud, aga huvitav oli Aleksander Nurges. 1965.aasatast Haapsalu kunstielus osalenud Vaike Õlekõrs meenutas: „Nurges oli maamees. Ta tegi kõike ise, teda tunti ja hinnati rätsepa ja köösnerina, vana tüüpi talumees.”
Kunstiklubi juht Valve Fihlman toonitas, et näitus ei oleks saanud teoks ilma muuseumi toeta. „Tulime juubeli näitusega tähistamise mõttele eelmise aasta lõpus. Kõigepealt läksime Eve juurde: kas selline asi on üldse võimalik,” rääkis Fihlman.
Muuseumi peavarahoidja Eve Otstavel kinnitas, et muuseumi kogudes on vanade Haapsalu kunstnike tööd ja need ootavad väljapanekut.
Kunstiklubi staažikas aktivist Ants Roos kutsus üles tähistama Ants Laikmaa ja Roman Haavamäe mälestust. „Nende koht ei oleks mitte ainult meie südames, vaid ka silme ees. Olen leidnud suure maakivi, kust saaks tahuda kas või näod, „ pakkus ta.
Valve Fihlman aga kutsus kunstiklubi liikmeid taastama traditsiooni, tänu millele ka see näitus võimalikuks sai – iga kunstnik kingib igal aastal Läänemaa muuseumile ühe oma töö.
Päev hiljem avatud kunstiklubi teine näitus esmapilgul lausa vastandus esimesele. Esiteks on osalejaid palju. Paar-kolm tööd inimestelt ja suure linnagalerii seinad on maalidega kaetud.
Huvitava lükkena on kunstnikud toonud galeriisse oma ateljeekeskkonna tükikesi. Kellel ripub kittel maalide kõrval, kellel palett ja pintsel värvise ajalehekuhila otsa sätitud. Maalid seintel olid valdavalt traditsioonilisemat laadi: suures osas loodusvaated välismaalt ja Läänemaalt ning natüürmordid, kuid leidus nende hulgaski silmatorkavamaid.
Juubelinäitusel ei oles aus tõsta mõnd klubiliiget teiste kõrval esile, nimetan siin kõik, kelle töid näitusel märkasin: Helen Arov, pilvi Kangro, Aide Leit-Lepmets, Kai Jeeberg, Vaike Õlekõrs, Kaie Linroos, Eliko Notton, Virve Kurist, Sandra Pais, Liivi Pais, Toivo Paas, Taimi Ungerson, Nadežda Õismaa, Aili Lembra, Tiit Aedmäe, Katrin Murr, Eha Reimann, Jüri Muuli, Helen Kallikorm, Ursula Aavasalu, May aavasalu, Valve Fihlman, Urve Sikemäe, Ants Roos, Ülo telgmaa, Sveta Malken, Aliide Hints, Mariliis Malken ja Ritva Samso.
Tarmo Õuemaa
Lääne Elu
Laupäev, 7.august 2010
pühapäev, 1. august 2010
Kunstiklubi teeb juubeliks kaks suurnäitust
Tuleval nädalal avab kunstiklubi oma 50 aasta juubeli puhuks näituse nii läänemaa muuseumis kui ka Haapsalu kultuurikeskuses.
Kui kultuurikeskuses kolmapäeval avatav näitus pakub ülevaadet Haapsalu praegustest kunstnikese, siis Läänemaa muuseumi seab kunstiklubi juht Valve Fihlman esmaspäeval näituse nende kunstnike töödest, kes 50 aastat tagasi traditsioonile aluse panid.
„olin ise esimese näituse avamisel 1960.aastal. Põllu Lembit oli tööga „Seitse venda”, Robi Rannast Cyrillus Kreegi portree ja kaluri portreega. Helju Laine Zauram, Mihkel Päri, Robert Tamverk,” loetles pikka aega Haapsalu kunstiklubi juhtinud Ants Roos. „Kas Haavamägi ka oli? Vist ikka oli.”
Kuigi tuleval nädalal avatavat näitust nimetatakse kunstiklubi juubelinäituseks, ei tähenda see, et 1960.aastal oleks klubi Haapsalus tegutsema hakanud. „Oli sulaaeg ning sai võimalikuks teha vanas kultuurimajas kunsti- ja käsitöönäitust. Seda sündmust loeme tinglikult meie alguseks,” selgitas Roos. Tollal 19aastane 10.kleaasi õpilane Ants Roos sai kunstinäituselt nii palju innustust, et proovis ise skulptuuri, tegi sõbrast saviportree, tollal oli Haapsalus savitöökoda. „Helju Laine Zauram soovitas mul seda näidata Robi Rannastile. Ta vaatas ja soovitas: „Pead palju joonistama! Palju!”, meenutas Roos.
Sport ja suvelõbud tõrjusid joonistamise Roosi peas tagaplaanile ja kõrgem kunstiharidus jäi taotlemata. Kunstiklubi juurde tagasi jõudis Roos 1986, mil ta valiti klubi juhatajaks. „enne tegutses kultuurimaja juures kunstiring, kus jagasid vanad kunstnikud kogemusi. Suur panus oli Lembit Põllul, kes pidas kunstiloenguid. Bernhard Raba tegi kunstipropagandat. Pallaslane Mihkle Päri õpetas kunsti. Maalimistarbeidki polnud saada, Päri õpetas kuidas ise pintslit teha. Aga ta oli juba väga vana mees (sündinud 1900 – toim), kõva kuulmisega,” kirjeldas Roos.
„Kui mina sain klubi juhiks, siis oli selge, et kunstiõpetajat minust ei ole. Tegutses ka juba kunstikool. Põhirõhk läks näitustele. Kaks korda aastas tegime ülevaatenäitusi, kuhu kutsusime Tallinnast asjatundja, kes meile tagasidet andis,” rääkis Ants Roos.
Uue impulsi sai klubi nõukogude korra lõpuaastail, mil nooremat verd tõid peale Roosi ka Ülo Telgmaa, kadunud Mare Topp ja Gunnar Meyer; Toomas Nuuter, praegugi kunstikooli juhtiv May Aavasalu. 1991 käisid Hanko kunstnikud oma töödega Haapsalus, 1992 said haapsallased linnavalitsuse kaudu välisviisa ja viisid jahiga oma tööd Hankosse.
Nüüd on Ants Roos klubi juhtimisest tagasi tõmmanud ning klubisse lisandunud uusi kunstnike põlvkondi. Näituse traditsioon püsib elus.
Tarmo Õuemaa
Lääne Elu
Laupäev, 31.juuli 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)